Chopping Mall (1986)
Filmi
alguses esitletakse kaubamaja uut turvasüsteemi, mille uuenduslik
element on turvarobotite kasutamine. Tõhusad valvurid küll,
vähemalt nii väidab tootjafirma, kuid kahtlused jäävad õhku. See
õhk täitubki edaspidi tapmiste, tagaajamise, plahvatuste ja
tulistamisega, kui pärast tööd kaubamajja pidutsema jäänud
noored saavad äikse tekitatud arvutirikke tagajärjel hulluks läinud
masinate märklauaks. Et surm oleks võimalikult rutiinne ja
tähenduseta, hakatakse peale vaatajale tundmatutest tehnikutest ja
koristajast ning siis võetakse ette ebasümpaatsed tüübid
noortekambast. "Kadudest" tekkida võivat kahjutunnet
hoitakse tegijate poolt kontrolli all väga lihtsa ideoloogiaga -
surm on reeglitest üleastumise, kaubamajja jooma ja seksima jäämise
eest mõõdukas hind. Ellu jääbki vaid paarike, keda vaatajale juba
introdutseeritakse tagasihoidlikuna, ratsionaalsetena ja ihadele
mitte järgi andvatena (nemad ainukesena ei kuku seal keppima).
Teatud piirideni liberaalne, aga samas puust ja punaseks värvitud
moraal.
Tänase
b-filmi vürsti Jim
Wynorski üks esimesi filme, mille stiili ja sisu on suunanud
Traditsioon, sest produtsentideks on abikaasad Roger ja Julie
Corman, kes on kogenud tegijatena kokku sulatanud ulme, actioni ja
lõikumishorrori. Filmi
esialgne pealkiri oli muide Killbots. Eesti keeles siis tabotid,
tapjarobotid. See on nn "luhtunud robotite" teema, mida
toonases kinos üsna tihti kasutati ja millest siin blogis edaspidi
kindlasti veel juttu tuleb. Loo kõige koomilisem fraas võrsub aga
actioni foonilt. Relvapoest hangitud padrunivöö ja automaadiga
müügimees lausub suure lahingu alguses umbes nii: "Lähme
saadame kuradi värdjale rambogrammi."
Ameerika
kultuuri süda on kaubamaja. B-film algab pealkirjast ja siin
tekitatav sõnamäng on aplausi väärt. Muidugi - tõsiseltvõetavat
allegooriat sellest filmist ei leia ehk George Romero "Surnute
koidiku" ühiskonnakriitilise ruumi mõtestamiseni "Chopping
Mall" muidugi ei tõuse. Aga kaubamaja kui tegevuskoht on lihtsa
ja odava filmi tegijate jaoks ikka lausa õnnistus, sest erinevad
vahendid, millega kellegi vastu võidelda või muud tsirkust teha, on
kõik loogiliselt koos käe-jala juures olemas. Trepid ja liftid ja
tagaruumid ja kohvikud jne - moodustavad labürintliku ruumi, mis
lubab sündmustikku üsna lihtsalt ettearvamatus suunas käänata.
Tänapäevakultuuri ajaloo huvilistele veel ka teadmiseks, et film
võeti üles L. A.-s Sherman Oaks Gallerias, kolmekorruselises suure
aatriumi ja hulga liftide ning eskalaatoritega ostutemplis, kus
hiljemgi kino tehtud.
No comments:
Post a Comment