The Mystery of the Leaping Fish (1916)
The Mystery of the Leaping Fish - Christy Cabanne, John Emerson (1916)
Ühelt
trancevideote DVDlt leidsin kogemata filmi, mida karbiümbrisel
reklaamiti kui „1916. aastast pärinevat haruldast kultuslikku
narkofilmi“. Kahekümne minuti pikkuse filmikese stsenaariumi
autoritena võis tiitritest lugeda D. W. Griffithi ja tänapäeval ennekõike
„Freaksi“ autorina tuntud Todd Browningu nimesid.
Potentsiaali paistis justkui olevat. Selgus, et tegemist on
suurmeeste väikese naljaga, kus parodeeritakse Sherlock Holmsi kuju,
kriminaalfilmi ja armastusfilmi klišeesid.
Douglas Fairbanksi kehastatava – no milline nimi! – Coke Ennyday
laual on muude imeasjade kõrval ka suur ümmargune anum, millele
trükitähtedega kirjutet COCAINE. See aine on ka süžee käivitajaks ja kütuseks.
20.
sajandi alguse koomiline suhe narkootikumidesse väärib igal juhul
tähelepanu – selline suhtumine on hilisema taustal üsna erakordne, näidates
oopiumit ja kokaiini eksootiliste ja pigem lääne kultuuri
mittekuuluvate ainetena. Nii varasemates kui natuke hilisemates
lääne lugudes olid uimastid ju idamaade kuvandi üks kinnismotiive,
ja sellisena pannakse see tööle ka selles filmis. Lõppkokkuvõttes tuleb ju kõik halb Chinatownist – see võiks mõningate mööndustega
olla ka nn orientalismi või hommikumaa kultuure stereotüüpselt
kujutava lähenemisviisi lipukiri.
Hea leid on muidugi Sherlocki kell. |
Filmi
lõpus on ka üllatuslik metafiktsionaalne lüke, kus Fairbanks on
mingi stsenaristi kontoris ja proovib maha müüa ilmselt seda või
mõnda teist sama tobetat käsikirja. Kuid boss on resoluutne: „
Parem loobu stsenaariumite kirjutamisest ja jää näitlemise
juurde“. Sellise eneseiroonia eest tuleb kindlasti punkte anda. Aga kokkuvõttes ikkagi: „it's a very silly movie“.
olen kuskilt kuulnud, et holmes, õieti ta prototüüp oli pigem ikka oopiumitarvitaja. see uimastite tarvitamine lääne-euroopas eelmise sajandivahetuse ümber on huvitav teema. vist juba de quincey kirjutas, et oopiumitarvitamine oli 19. sajandi teisel poolel inglismaal täiesti endeemiline. tema jutust järeldub, et ega tänapäeval küll nii palju opiaate ei tarvitata kui tollal. ja proustis on ju viiteid kokaiini tõttu põhja läinud mingitele preilidele ja prouadele. samas jääb ikkagi mulje, et mõnuained - ilmselt siis jah kokaiin ja opiaadid; hallutsinogeene ja mingit amfi tollal vist kuigivõrd ei tarvitatud - olid tollal puhtalt kõrgklassi teema. briti proled ja põllumehed nähtavasti oopiumit ei suitsetanud.
ReplyDelete