Vixen (1968)

Vixen - Russ Meyer, 1968

Russ Meyeri filmide tegevus on üldjuhul viidud eemale tsivilisatsioonist ja siseruumidest (va magamistuba teinekord). Eriti meeldib talle kõrb, mis on korraga kaadritele sügavust pakkuv ruum ja odav pealekauba. "Vixeni" lugu hargneb Kanada ürglooduses, mäenõlvade, maaliliste jõekäärude ja muu metsiku taustal. Emake maa ja seksuaalne võimekus on siin kunstilised kaksikud - nii imelik kui seda kunsti sõna Meyeri filmide puhul ka kasutada pole.

Ilma igasuguse naljata peab kiitma peategelast Erica Gavinit. Kui tavaliselt on Meyeri filmide naispeaosalised näitlejatena halvad ja väga halvad, siis Vixeni rolli leitud Gavin on kaamera ees täiesti loomulik ja traditsioonilises esteetilises mõttes nauditav, orgaaniline. Lavastaja (s)ekspluateerib kindlat naistüüpi ehk pealesõjajärgselt kiiresti muutunud seksika naise kuvandit - selles mõttes on see küll väga meyerlik. Kuvandist mõne teise Meyeri filmi näitel teinekord  pikemalt.

Lenduri abikaasa Vixen Palmer elab kuskil kanada kõnnumaal ja ajaviiteks magatab nii mehe venda, kohalikku korravalvurit, juhuslikke turiste,  nii mehi kui naisi. Kui Meyer polegi kunstiliste kõrgusteni küündija, siis on ta seda tugevamalt tabude murdja ja maitseprovokaator. Komöödiavõtmes abielurikkumine kõigepealt, kuid siis lähevad asjad kurjemaks. Järgnev seksuaalvahekord vennaga on selle filmi ideeline haripunkt, mille teostuses filmilises mõttes puudub tegelikult igasugune koomika ja camp. Insesti jätkuks veel eriti ennekuulmatu episood, kus Vietnamisse mineku eest Kanadasse põgenenud mustanahaline püüab lendurikaasat vägistada. 
 

Veider oli muidugi filmi lõpuosa, kus Soti päritolu valehabemega tüüp O´Bannion püüab Vixeni abikaasa lennukit kaaperdada ja sellega Kuubasse põgeneda. Läbinisti koomiline kommunist, kelle kaudu Meyer pilab muidugi toonast kommunismi paranoiat. Kommunism ja insest - ei teagi kumb nendest toona ameerika avalikkusele vastuvõetavam oleks olnud.

Teatud kohad läheksid korda ka tõsisele inimesele, sest koomilise kõrval ka tugev dramaatilisuse tunnetus ja kontrakultuuri element, eriti filmi teises pooles. Tugev keskmine meyeri skaalal.